ROMMYCOLA Oleme tagasi, aga mitte vagusi mitte et ma palusin vaid tattnokke tagusin, natuke ka magasin, kogusin, Munamäkke ronisin kui samad nokad korjasid klubi ees konisid Ma küsin üht, mille üle sa vaidled? Kas selle üle et ei suuda kõneleda kainelt nüüd edasi sa taidled kuni maine on haige vaimuhaigete pastla all sa tarvitad aineid. 3A - see on Kiisa-Nõmme-Raua me paneme kõvemini kraanid kinni, millest tuleb paska kanget räppi, öeldakse, et pole, kuid ometi kõik küsivad kes ma olen? Olen skeptik ja ise sellega leppind saavutame täisedu käies mööda treppi ikka üles, ja ongi kogu muusika, mis annab kümmet silma ette mees, see ületab igasuguse piiri, hoidke unerežiimi sest kõik te piidrid panen ükshaaval riimi vsjoo.. ja nüüd oled omadega pliidil kui ma mõnusalt hõljun presidendivisiidil REF: Hey! Hey! 3A Hey! Hey! Oleme Tagasi! VK 3A klick. Isa, poeg ja püha vibe Kiisa tänav leekides, sealt Nõmme Arukülla sai. Tekid seintes, püsti mikker, naaber uksel annab kicke, Boothi nurgas biite rikneb, pastakad neil seljas. Lihtne See on sõnum undergroundist, hip hopi dope-st soundist 3A on kohal ja meil isu, nagu bloodhoundid. Troonis nad on pööningul ja tipus kui on kitsid, Siis seinal number muutub meie relvastatult liftis. Pop-i helid raadios ja see tehno rotatsioonis Muutub knock-i heliks stuudios. Hip hop me konfessiooniks. Kolmainsus platsis, me oleme see parim kolmik, Kelle pärast tipud kukuvad, just nagu kaksiktornid. SEWEN Tärkamas on viies meel,räpp meie viipekeel Trumm taga biite teeb,’’KOLMAINSUS’’ tiitel teel käpp meil siin on sees, uut märki sihtides kuni veel miskit keeb, elamegi riskides üks kõigi, kõik ühe eest ristime väära me tulime et jääda mitte lüüa käega aina proovite väega näitan keskmist, näed sa? te oodake päeva mil sõnum on tähtsam aga täna me tagasi ja lood me pagasis on saanud elust kui ainult verd ma valasin. nüüd edasi jala siit, on suur me gabariit ja 3A mussist saanud kvaliteedi garantii

SEWEN Elu duubeldanud topelt, oli sündinud kaksik kelle ees pole iial olnud ühtki ust siin lahti pidin kasutama šansi kõiges võtma revanšši raske töö viis sihile avas unistuste sahtli ma kasvasin lootes küll korda kõik jookseb mu mõtted olid toored sest lihtsus oli tootem ja sõnasõda pooltega kes seisid minu joonte peal jäänud minevikku nagu iga lugu poole pealt a lehekülge pööran läinud edasi aasta ja vaata kuidas poisike nüüd mehekinga vaatab see aeg mida täna ma ka mäletan on taamal siin muutused on toimunud - ‘’Saatan Kannab Pradat’’ oma õnne leidnud maast pole iial saanud ma kõik see töö ja vaev ei luba enam peatuda pole veatu* vaid töötan ennast veatumaks vihkan minevikku mil aina pidin reastuma VK Noor mees, hele pea, nägu viltu, Selge siht suures linnas, ronin rambivalgusvihku. Pool päeva toolis istun, ma vihkan elu lihtsust, Ma ootan hetke, et pääseda pastakas pihus. Ma vaatan otse üles, mõistmata, et kõik on hästi, Kõik, mis siin ja praegu, on piisav, ma ise elu käskind. Külapoiss paksust metsast, raputan Tallinna. Kümne salmiga parimaks, tee on Igavere-Balti jaam Maailma muuta on plaanis olnd maast madalast Ja rohkem suuta, seepärast ma und varastan. Et saada toota, mis meeldib, mida ma armastan. Ja puudutada looga su südant, kuni sa vanaks saad. Kirjutades riime *ajaloo raamatusse sinna liikvel, kus ei ole piire, süda saapas tuksleb. Talumaja lossiks ja soolaleival' ma saadan kutsed, Varsti tantsin troonisaalis. Mu sõnad on avand ukse Verse 3 (VK) Lase ma eksin, palun lase mul olla maas, (SEWEN) Lase mul teha vigu ja lase neid korrata. (VK) Lase mul õppida, kui eluteel torman ma (SEWEN) Ja lase mul võita, sest kaotust ei korda taas. (VK) Andesta, kui muutund olen, samaks jääda polnud plaanis, Vabanda, kui lahus teed, sest nüüdsest kõnnin teisel kaardil. (SEWEN) Ja mis siis, kui asun kaugel? Koju tervitused saatsin. Trotsin teisi meresid, vaid kolm kohta minu paadis. (VK) Võid nutta taga aega, aga nüüd on uus kõik, Mu võit on kirjutada tulevikku muu lõik, Kui ette määratud. Ja ei jää, nagu olen praegu. Elus väärastun siis, kui muutuma ei vaevu. (SEWEN) mida teha saangi kui edasi sammuda trepil ei plaani ennast muuta vaid aeg seda teeb siin lõppemata lood saavad kohe uuud peatükid saavutatud eesmärgid on jäänud minevikku üksi

VK Mütsi all mu soeng on timmis, riides käin ma, nagu filmis- Air üks ja triiksärk ja kaeluses päikeseprillid Fresh, nagu Kutsa, alles maha võetud hinnasildid. Huligaan, homie, mööda Pärnu Maanteed silmad kinni. Päev otsa pilkast timmin, lendan, nagu räppar, sisse Jätkan, sealt, kust iga reede, kätte mulle näita VIPe Käed üles, käed üles! Ma ütlen, käed üles! Strobo hakib nägemise väe, ei jää see päev üheks. Kalluta, mis suudad, kuni lauale ei mahu enam Rahaga tuuga, kuid suva, elustiil on valus teema. "pea piiri, mees" Sa kõlad juba, nagu mu ema. Ma ei palund sul vedada kaasa end, kui sa ei talu seda. REF: Jalad maast lahti ja … iga envee: Täna teeme pidu, homie, muud ei palu sinult, homie. Jalad maast lahti ja … nii iga envee kui sul kiiva kisub homie, mäletad vaid pisut, homie. ROMMYCOLA Liigud pinnale ja alustad lahjast õllest kuni shottideni kuigi järgmisel hommikul on lemmikjook vesi Para paned alla ja muigad endamisi kuna tead et see kõik kordub omamisi omad joped omad sallid oma pidu minu pinnal me räpime ning kui on vaja toome ivo linna rummi kallame topsi paneme slice-i laimi hooga shakeime shakeime lõpp-produkt rommycola N-Vst N-Vni , aastaringselt kindla pilguga nagu Toomas Hendrik Ilves siin veel mõned inimesed pilves pole kiiret kuna kaifist mõnuga tiirlen REF: Jalad maast lahti ja … iga envee: Täna teeme pidu, homie, muud ei palu sinult, homie. Jalad maast lahti ja … nii iga envee kui sul kiiva kisub homie, mäletad vaid pisut, homie. S.E.W.E.N: Lükkad gaasi põhja otsid pinda kus pidu kestab seni kuni baar on tilgatu see on alles algus, ühte veel palud kuni peast segi ja keel kadund peol puudusid piirid aina edasi viib sind iga nurga taga paranoia sinuga featib aega liiga vähe teha päeva parimad diilid võimalus on olla vaid enesele giidiks Täna tuleb pidu, ja homme tuleb pidu, ja siis veel (3x) üks pidu Pitsid servi täis on, drinki - Ainult naiste ilu. Text message - pop up ja ligi ajab tibu Kisa lisab viha ja kes keda kottib lännud olid joogid ja puudu tuli klotsist Avastasid katki olid jope ja uued kossid, lõpuks nägu mosaiiki taotud oli mingil ossil

ROMMYCOLA kas teil on olnud kunagi niiviisi Et vihma kallab nagu võtaks viimse piisani Te kõnnite, pilk maas, mööda teed Kuni servast serva vastu vaatab hiigellomp teie ees Kaks valikut: Kas te lähete otsejoones tagasi, kuna teil lihtsalt pole valikut Või te sammute kindla pilguga edasi üle lombi tahtlikult Mõni vajab abiga, mõne jaoks on see nali ka Aga lõppude lõpuks tuleb siiski valida Kahjuks ei suudeta ravida kehva edu Anuks et osata nautida enda elu kuid Miskipärast kõikidel on mingi pinge peal Kõik rabelevad rahmeldavad ja siis küsivad et Rommy, mida sa teed? Heh.. Rommy istub õdusalt mõnusalt palmi all Tunnetab sooja tuuleiilt, kõik on kvall Üle keele lipsab mõttetera et me loodus on andnud inimestele mõtlemisvõime Mõned võtavad võimaluse ja kasutavad seda, Mõned mitte ja selle asemel küsivad mida ja keda See on sama nagu lobisetakse, et Rommy.. Ülbe, arvab endast liiga palju ja, pidutseb ka nii valjult Ma puistan naerma kuna see on lihtsalt huumor sest Enamus tegelikult ei teagi kes ma olen, mis on mu sees ja mida ma mõtlen Süda on sees mul kuni ma lõhken.. Noo proovi sa hüpata üle lõkke, no proovi - see ei lõppe Lähed restoraani ja sinult küsitakse kas valget või punast A sa võta parem šampust, sest elu on liiga lühike et määrata saatust See on sinu enda algus, sinu peal on valgus See on üks võimalus - sulle antud See on abstrakt kui mõtteaine Võta hetk ja mõtle vaikselt

SEWEN see on juba soontes, et ära saata lootes üks insta-snäp teine päriselus olend kel soovid ja tunded mida neil ei ole ja suur pilt sinust nägemata jäänud kohe kakskümmend üks vallutas maailma nett nüüd kõik ju kohe nagu kaks tilka vett ülemaailmne trend siin saada tinderis kett aga Bitch please ... mine räägi ise sest see mida teed on su enda tuleviku nimel miks ei julgend teha seda oma päris nimelt niigi rahvas siin e-riigis juba igatpidi kirev ning iga hing siin sotsmeedias pime nii sidemed silmil aina ratsutad nad võtavad sõna a’ ei vastuta Ainus vaade mida saad vale pakub taas ja tehtud patud saanud meelelahutajaks REF: Üks on see mida tahad ja näed Teine mida kuuled, puudutab hääl Suur sõna tuleb puhta valena nii ei teagi kes tegelikult olen ma VK Pildid on seinal, mis seisab sõrmede vahel. Nendega võrdlen end vahel, see on üks külge jäänd pahe. Kõverpeegel nõdrameelsel. Süngemalt- vale. Tap-tap ja süda lööb, sa õnge jäänd varem. Kas mis toimub läätse taga, postile pääseb? Kas kõik, mis pildi tagaküljel, sinna poole jääb see? Nii kaagid kirjutanud romaanid on kommentaaris. Illiteraat patsaan, kuid mõtet ta välja öelda saabki. Kõik voolab klahvidesse, kes need talle andis ette? Pikslitest ridadel on tulevikku sandistet’ ta. Lõplikuni adumata, et 50 prossa feikib pilti. Väidab, et näitab end, kuid tegelt jahib fame-i klickist. 150 tähte, et su elulugu kirja panna. Kui linnuke laulab maailma, oma hinge sinna saadad. Näod raamatus, kus numbrid, kuid isiksust pole, niiet ma küsin- kes sa oled? REF PK Tulen linnast, kus pinnas on mäda. Pikalt me väga ei räägi. See nädal ei taha olla mina, sest paremat väärin. (Täna) ma ei vaata akna tagant, vaid pealt. (Härra), kes ei ela kohe, aga taandreal. A ma tunnen, mu font ei ole ju bold, hullem on alati see, kui ees on tee, mis varem pole veel olnd. Saadan italicus Instagramis vääritu chati ja uinun mõttega, et mul läheb hästi (nasty shit) Annan järgi, olen päästik kurval hingel. Kui sa küsid, kuidas läheb, ma ei ole kindel. Olen ainult üks silinder (olen ainult üks silinder) Tunnen, kuidas kogu linn keeb (kuidas kogu linn keeb) Vaatan läbi akna sinu kohta kõike (kohta kõike) Ajalugu, võite, epiloogi ja su võite. Aga pikalt ei räägi me. Ärme ole meie, sest et paremat väärime REF

REF Hinga sisse Hinga välja ROMMYCOLA Ava silmad, ringuta ja tõuse vaikselt püsti Selga siruta ja kuula mõnusalt seda mussi Tunnen aiman miskit painab täitsa kaine aineta et Suvi on kätte jõudnud, päike tõusnud Elu, hah, hinga välja see melu Võta vabalt puhka naudi aega see on sinu vedu Jaga neli kahega lisa null tema lõppu Jeh suve tõttu hinga sisse õige ruttu Hinga sisse hinga välja ilma raevuta Ilma rikke ikka takka lihtsa vaevuga Ära tunne mees et oled haihtumas Vaid tunne, et oled hoopis olemas Oled omadega teel kuni saavutad need Mille leidmiseks teed - allikaveed Armastame, keda hoiame Saavutame, mida väärime REF VK: Päike, must asfalt ja mu särgi hõlmad tuules. Hoian päikseprillid silmadel, kui klaasi tõstan suule. Kohustusi pole, homie, mööda maanteed vanas Golfis Klaasi taga metsad ja seespool see sama kolmik. kas rohkem nõuda saan, kui rannapeole jõuan ma Bass pagassis lõugamas, maapinnalt tõusta saab Kui särgid on napid ja vait ei jää makid Ja muresid ei ole, hingan muusika taktis. Süda lööb rahus, sest kõik on hästi lõpuks. Vaikust ei palu, sest see saab läbi õhtuks. Süda lööb rahus, sest kõik on hästi lõpuks. Vaikust ei palu, sest see saab läbi. Hinga sisse REF SEWEN: Elan vabana unustanud jamad ja kõik pagana hästi aga ikka vaja rabada hommik õhtust targem pole midagi salata iga päev une arvelt aina aega ma varastan see teema mida toodan ja toon jah olles priiuse rüütel teel Ateenast-Rooma jagan sõnumit lastes laval lahti loomad See on vabastav kui saan avada koorma muss me sees see tekitab mõnu kaotab viimase kui ühe mure me õlult olles roheline noor kui suvised põllud Kel kõik veel ees ja pulbitseb õhus Mu ainuke soov on lihtsalt viva la vida võtta elust kõik kuni rohkem ei piisa elan hetke nimel mitte iial pole iial olla kõrgemal kui seda Wiz Khalifa

Mõnikord mu taevas on sinine, kui halli vaid näen. Mõnikord hallim on päev, kui siniseks pea kohal jäänd kõik. Mõnikord selg on sirge, käes see, mis tahan, Mõnikord maha vaatan pahandavalt, naeratus on kahand (kahanenud) Ja kui astun mööda asfalti, peas klapid on vait, sest See linnamüra kummastavalt hästi kõrvadel' maitseb, Vaatan ringi ja ilm kingib maa peale vihmapilvist Puhastavad piisad. Silmad kinni, need puhastavad mindki. Nagu puhastavad need sõnad mu huultel, kui seisan ühika kapis. Kui ainult telefoni valgus ja klapid ja õõtsun muusika taktis. Nagu puhastavad need silmad, mis näevad mind seismas laval. Vaadates alla muud ei taha, end sellesse hetke kallan. See on vaid tund aega vaikust, kui unustan maailma mured, Hääl kaikumas paigust, kust minu mõttemaailm tuleb Ehk kõik soovid ja tunded ja sihid, mis omased mulle, Kõik hetked, mil astunud tulle. Ju läheb see kordagi sulle. Ja pole midagi muud, mis taob südames nii kõvasti, Et pole tibagi und, peaasi, et see looming kõlakski Põrand ning seinad on kuulnud neid ridasid ju Kuni pole ilagi suus, aga nad ei öelnud sittagi uut. Vaata, pikalt ma otsisin põhjust. Miks ma olen siin? Miks elu endaga kaasa mind viib, miks ei jäta maha, nagu saaks ta vist nii Lihtsalt. Ma ei tea. Kuid tahaks loota, et need lood, mis kirjutan, Võivad toota soove elada ja rõõm ennast ilmutab. Mõnikord mu taevas on sinine, kui halli vaid näen. Mõnikord hallim on päev, kui siniseks pea kohal jäänd kõik. Mõnikord selg on sirge, käes see, mis tahan, Mõnikord maha vaatan pahandavalt, aga naeratan, sest kurjus on habras. Mõnikord maailm on kuri, see on fakt, Aga leida midagi head igas päevas pole kunagi patt.

SEWEN Unustades kohustused pole lohutuseks kogu tohuvapohu on vaid komistuseks üks mida näed teine mina loomuseks toores jõud on toonuseks palju veel on fookuses Töö saab tehtud täna mitte edaspidi lebos pole siis kui kaader segamini mind ei rahulda viik kui võit on elamise hind kuni kohustustest prii lendan sama vabalt aga kui lind Johanna Randmann REF: Kohustused ei jää tahaplaanile kõik mida teen ja näen Minu maailm on minu käes SEWEN võtnud pole pikalt hinge nii sõdin mitmel rindel rada pikk on kindel ja mõttes pilt on pilves ainus tee riski bisness kuni elu viskab vihjeid siin laval tunnen end kui jumal kuulen ingli kilkeid mõni kaevab auku kuhu peale ainult kuhjan mustand pole vajalik sest minu tööst on saamas puhtand palju aega läinud luhta, neil kes vaeva mõistnud hukka aga tee palju suudad siis on elu sulle ustav aina edasi sammuda tahan, iial vaata tagasi nii raban ma siin et mitte olla ainus parasiit ma võitlen ja võidan kuni kätte saadav viis läbi põrgu kadalippu on vaid silmapiiriks paradiis Johanna Randmann REF: 2X Kohustused ei jää tahaplaanile kõik mida teen ja näen minu maailm on minu käes see mis mu sees paistab välja kaugele piir on teada ja ma läen, minu maailm on minu käes

ROMMYCOLA Kui sa silmad avad näed sa enda reaalsust mis voolib me teadvust ühiskonnast elust enesest, tänaval terekest ei öelda, nüüd mõelda sest, kunagi olime mõõnadest vabad ja avatud, turvatunne tagatud, paradiis alaku aga paraku Olevik mõjutab tulevikku sellisena kuidas olevik välja kippub Oleme omadega sula selguseta kuidas me okastega loome vastusteta Vanusega tuleb mõistus ja arusaam, nägemusega vaid tuleb õigust taganõudev maa, mida ma teen kui veel sunnitakse tööle, eluesimene veri pannakse mu vööle (2x) Öösel nutan ma emale, mõeldes kuidas igatsen ma sind veel Palun tee nii, et see kõik nüüd lõppeb, elada mai jaksa vagusi kui viibin lõkkes Lõhkeb mu pea ning kaks jalga, ära tee kui teedki saad halba Me kõnnime kõnnime muudkui edasi, aga midagi ei muutu, midagi ei muutu Kõik on endine, kõik on sama, kõik on sama, sama faking jama Mitu ööd ma laua taga, mõtlen aatlen mõtlen.. REF Kui su kätes ongi jaksu, sirutad nad sära poole, Lendab ära sinu rinnalt kambri nurka kuldne lind. Kui sa ütled “Jumalaga, ema, lähen õnne püüdma”, Lendab igaveseks ära sinu rinnalt kuldne lind. VK Ja ma lendan, ma lendan, ma lendan ära. Mu sabasuled ikka kullatud veel on täna. Ilm mu päralt *keda muud, kui end ma tänan, Kui kõik vaid suudavad minu selga näha Varjutan maad, minu oksad on laialt, Vaiad maas paigal, hääl kaikumas aina. Hoian vaiki, mis meelel. Tegelt mind ei kuule te. Ja kasv on asjata, kui ei usu enda juurtesse. Näen, mis tahan, aga sõda on tagapool, Nagu kodugi. Valanud maha mälestused paraku. Rada mu jälgedes on põlenud maapind. Paistab, vanu sildu ületada enam ei saagi. Kuid kas tahaks? Vaata, vastust ei tea. Seal, kust tulen, tagasiteed veel ei sea. Nagu peaks, aga hea siin. Jah, mul veab, Et keegi kuulab, kui paberile panen ma read. Öösel nutan ma endale Mõeldes, kuidas igatsen ma rahu veel. Ja ma teen nii, et see kõik kord lõppeks. Elada ma ei jaksa samamoodi muidu lõhken. REF

REF Jalad maas, kuid mu pea on kõrgel. Jalad maas hey! VK Verse 1 Kaks talda maadligi, veel on plaan segi. Selg sirge samm, sest oma sihti ma nägin. See taob südames, see noogutab pead, See paneb käed üles (käed üles) ja lohutab vead. Oota, ma pole seal, kus tahan. (aga) Vaata, mis kõik on reas mu taga. Suuta jätta kõik vana maha Võib ju loota, samas surun kaks jalga maha. Olnud näoli ja püsti ja *kuskil vahepeal. Korduvalt eksind, kuid* oma vigu tean. Vahel poolest tekstist mul ei ole ridu peas, vahepeal polegi vaja, sest, et minul veab REF Verse 2 Ma tean, mis toimub ja näen kõik, mis halb on. Maailm on karm, ei hoia mind see all pool. Reaalsus näitab end, ma toetan taldu, Kuid see ei muserda mind, ei plaani alla anda. Teada kõike on võimatu. Elu enamasti meie jaoks on mõistmatu. See mu mõtet on hõivanud, Et milleks muretseda, kui meil tegelt pole võimu ju. Pea üles ja ma käed suunan taeva Üks elu, üks kord. Mind veel ei maeta. Naera, sest see rist, mis ripub sul kaelas On üks hetk kadund, homie. Unusta vaevad! BRIDGE Verse 3 Pole magand (ei ole!) pole söönd (ei ole!) Pole kõrvu ma puhanud töölt (ei ole!) Pole raha (ei ole!) läbi löönd (ei ole!) Pole hip hopis musta vööd (ei ole!) Vaatan maha (ja kohe) tõstan pea (ma kohe) Elu ilus, tujud ülesse vean (nad kohe) Mis sest, et halba näind, jäi vaid mälestus sellest, Elu on liiga lühike, ühiselt mures ära pühime. Jalad on maas ja mu pea on kõrgel, Mitte kellegagi ennast ei võrdle, Sest minu jalad on maas ja minu pea on kõrgel, Minul maas pole põlved, kõik on hästi õnneks.

SEWEN Vaid üks tormine meri, minu mõtetes lainetab... vaid paber ja pliiatsid siin... päris mind* on kaitsemas kus valge tahvel oli lootus... mis hoidis mind pinnal tahan näidata vaid seda poolt just... mida muidu ei silmaks ma tallun sel teel... lootes ... et saaks üheks me sammud sest kunagi puudus julgus astuda teil kannul Aga miks? See küsimus painas mind ammu et miks enne võitu peab tundma kaotust miks pead enne tundma valu, et rääkida rahust ma karjun tunnelis kus kuulen kajana et seda vaid elus vajan (ah!) ja me ausad lood on need mis aitavad mõista ja ühendavad seob meid ühte ja meie vahelist mõtete kaugust lühendavad nii kaua kuni kõigega üheks saab, peab võitlema võitlema selle nimel, et mitte iial võtta lõikekat anda endast kõik, et ka närtsides õitseda...

REF: Viimane sõit sellel teel, sellel teel, see on Viimane sõit, mis meid siiamaani tõi Viimane sõit, anna veel, anna veel, anna veel Viimane sõit, sest varsti on kõik VK Klaasid, pedaalid ja raamid, Daamid, mu karbid on maani. Sada Laagna kanalis, plaanis on olla alati Nagu vanasti, aga nii, nagu tahaksin. Kiirteel vahetan ridu, nagu ei midagi. Igavik paistab alati liikvel, kui silmapiir. Käsi roolil laisalt, nagu tavaliselt. Ikkagi Kurvis on klaasikild maas ning ka minagi pikali Tunnelpilk on lainurk: ma suudan, mida suuta soovin. Kaigub hääl laiust. Ma vaid uksel elukoolis. Noor olla* on plaanis ka veel lõpusirgel. Niiet kas elan kiirelt, või hoian lippu kõrgel. Heebleid teen peeneks. Sa reedeks kao teelt eest Sest sott rauas veel, mees. Bass peksab leebelt Trumminahad ribadeks,* sest aeg on elada. Aeg on endaga vedada nemad, kes tahvad enamat BRIDGE: Viimane sõit! 2X REF SEWEN: sõidan homseta see mul kombeks saand et iga vise mida sooritan on kolmekas ajast vormel saab ja katab tolm me maad sellest ajalugu vaikib - ratas roostetab No ladna see on elus viimane rong millest maha jääda pole enam iial mu soov iga panus mida teen on mul all in all rügan päevast-päeva elu nagu peata loom sadakümme spidomeetril eland elu kilomeetrit ja kui kino saab siis ikka iga reede diskoteegis. jätnud selja taha pättused mõtlen järk - järkudes sõnad on need mis sulatanud kõik jäätund teed.